filoloogiline detektiivitöö

Keelesaade etümoloogiasõnaraamatust. Koostajate lemmiksõnad: seatina, soolatüügas, ahju- ja viiuliroop, maksma. Peale selle veel morn, kahv, vooster, ladinakeelsed padinad jt.

tore lugu

tore:

'meeldiva välimusega, ilus, nägus; meeldiva olemisega, sümpaatne; ülimalt meeldiv, suurepärane; uhke, ülbe, üleolev; üsna suur'

Tõmmake üks laineline kriips peale ja saate
tõre

'kuri, pahur, lahkusetu, ebasõbralik'

Juhus? Paranomaasia?
Vale! Tegu on päris lõbusa, päris kardinaalse tähendusnihkega. Mõneti ehk ka üldisema kultuurilise väärtusnihkega.
samatüvelisi sõnu sugulaskeeltes:

vadja torua 'tõrelda, riielda'
soome tora 'sõnelus, tüli, vaidlus'
isuri torruua 'tõrelda, riielda'
Aunuse karjala tora 'kaklus, kähmlus; lahing; (mitm) sõda'
lüüdi tora 'kaklus, kähmlus; tüli, sõim'
vepsa tora 'kaklus, kähmlus, võitlus, lahing'
mäemari torlem (oleviku ains 1P) 'tõrelen, noomin'
eenetsi taru- 'maadlema'
sölkupi ćār 'kuritegu, riid, viha'

jne
Etümoloogiasõnaraamat seletab märksõna tore all:

Uurali tüvi. [...] Eesti keeles on toimunud tähendusmuutus 'pahane' → 'uhke, ülbe' → 'uhke, suurepärane' → 'meeldiv'. Sugulaskeeltele lähem tähendus on säilinud tüve rööpvariandis, milles o → õ (tõre, tõrelema).