Linnupiim

Eile Linnupiima süües tuli jutuks, et kust see nimi üldse tuleb. Taipasin, et mul on kuidagi poolteadvustamatult sellele alati olnud mingi isiklik pseudoetümoloogia: Linnutee on inglise keeles Milky Way ja kui need kaks kokku panna ja "tee" ära võtta, jääbki järele lind ja piim ja miks mitte seda kommile nimeks panna. Nüüd, kui ma olen selle turvalise "loogilise seletuse" absurdsuse lõpuks ära tundnud, ei saa aga ju edasi elada nii, et ma ei teagi, kust "Linnupiim" tuleb. Pealegi ei ole Linnupiim ainult komm, vaid (väikese tähega) ka taim:

Niisiis, mis ühendab lindusid, piima, seda lillekest ja vanaema lemmikkomme?
Kuna mul ei ole oma ajaga midagi tarka teha, eks ole, sain teada järgmist:

1) mõned linnud tõepoolest "lüpsavad" piima (põhiliselt tuvid, aga ka pingviinid ja flamingod). See eritub mingist näärmest linnu pugus ja täiskasvanud lind öögib, eks ole, siis selle välja pojukesele nokka. Pidi olema väga rammus ja toitev kraam ja linnupoegade kasvule jõudsalt kaasa aitama. Piimale, nagu meie teda teame, sarnaneb too ollus Wikipedia sõnul siiski vähe, meenutades pigem "kahvatukollast kohupiima".

2) Linnupiim, ei tea, kas siis tuvi pugust nõrguv sekreet või mingi kujuteldav delikatess, olevat juba Vana-Kreeka aegadel ihaldatavat haruldust tähistanud.

The concept of avian milk in fact stretches back to ancient Greece, when Aristophanes uses ὀρνίθων γάλα (Greek "ornithon gala", the milk of the birds) as a proverbial rarity (Ar. Vesp. 508). A similar expression lac gallinaceum (Latin for "chicken's milk") was also later used by Petronius (38.1) and Pliny the Elder (Plin. Nat. pr. 24) as a term for a great rarity.

Wikipedia osutab, et Slaavi muinasjuttudes esineb stseen, kus kaunis printsess, panemaks proovile tema kätt taotleva sangari vahvust ja kavalust, saadab tolle tooma "ainukest fantastilist luksust, mida tal endal veel pole: linnupiima". Poola keeles on ptasie mleczko samuti väljend lihtsalt "kättesaamatu delikatessi" tähistamiseks, bulgaaria keeles öeldakse тук/там и от пиле мляко има ("siin/seal leidub isegi linnupiima"), viidates siis, ma kujutan ette, mingitele pudrumägedele ja piimajõgedele?

Praegu linnupiimana tuntud maiuse leiutaja, poolakas Jan Wedel, sai 1936. aastal nime valikul väidetavalt inspiratsiooni oma Prantsusmaa-reisist, kus ta olevat endalt küsinud: "Mis võiks inimese, kellel on kõik olemas, veel õnnelikumaks teha?" („Czegóż to potrzeba do szczęścia człowiekowi, który ma już wszystko?”) ja mõelnud: "Ehk ainult linnupiim" – ptasie mleczko.

Venemaal hakati 1967 Vladivostokis ja 1968 Moskvas tootma птичье молоко nimelist kommi. Kui see väga populaarseks muutus, algas 1975 linnupiima masstootmine Krasnõi Oktjabris. (Nüüd on see vist Rot Front ja toodab ikka veel muuhulgas ka linnupiima.)

Mul ei õnnestunud leida andmeid selle kohta, millal Eestis Linnupiima-kommi tootma hakati, aga ehk on see nimi sealtkaudu koos kommiretseptiga siiagi tulnud. Aga linnupiim on ka sõnastikes kaunilt seletatud ülekantud tähenduses kui " imeliselt hea roog" (ÕS) või "kujuteldav imeroog" (EKSS):

*.. lapsed enam ei tea, mis väärtus on leival ning nõuavad tönnides ei tea mis linnupiima – J. Peegel.

3) Kreeka keel lahendab ka linnupiima kui lillenimetuse mõistatuse: liigiperekonna nime Ornithogalum (et siis ornitoloogid + Galatea) olevat pannud kreeka arst ja botaanik Dioscorides u 40-90 AD. Ühe allika järgi seetõttu, et ta õied avatuna piima meenutavat (kuigi mis seal siis lindudega pistmist?); teise järgi kasutas Dioscorides seda üldnimetusena taimede kohta, millelt sai kleepuvat ollust, mida määriti okstele, et püüda pisikesi linde (bird-lime).

Ingliskeelset tõlget vaadates pole küll lindude püüdmisest midagi räägitud, ainult mainitud piimvalgeid õisi, mis suletuna hoopis rohukarva paistavad.

Encyclopaedia Londinensis nendib, et ornithogalum on kujunenud "etümoloogide komistuskiviks" ja toob ära erinevaid seletusi, mida aegade jooksul pakutud. Keegi Ambrosinus arvab, et nimi viitab kas läikivvalgetele õitele või valgetele mugulatele-juurtele. (Joseph Pitton de) Tournefort seostab asja ikka lindudega ka, nimelt on need õied valged ainult avatuna (seestpoolt) ja õielehtede alumised pooled on rohelised, nii et need meenutavad mõne linnu tiibu. Entsüklopeedia hindab õigeks ainult Linné seletuse, et ühe linnupiima liigi näol, mida inglise keeles tuntakse rahvapäraselt Petlemma tähe ja eesti keeles botaanilise täpsusega sarik-linnupiima nime all, on tegemist Piiblis mainitud "tuvisõnnikuga":

2Kn 6:25 Siis tuli Samaarias suur nälg; ja vaata, nad piirasid seda, kuni eesli pea maksis kaheksakümmend seeklit hõbedat ja kortel tuvisõnnikut viis seeklit hõbedat.

Kui täht-tähelt tõlgendades on arvatud, et seda suurepärast ainet (mida ma võin kõigile soovijaile omaenese rõdult kortlikaupa pakkuda lausa ainult 4.99 hõbeseekli eest!) kasutati kütusena, siis entsüklopedistid osutavad, et Palestiinas on linnupiim levinud taim ja tema juurikas tavaline toidupoolis; nime seletab lille sarnasus reaalse linnusitaga, mille "valge või piimjas osa, lindude uriin, vastandub tuhmrohelisele", täpselt nagu linnupiima õitel.

Heebrea ja araabia keeles tuntigi seda lillekest "tuvisita" nime all, nii et eks mõni keel ole mõnes kohas poeetilisem kui teine... Sellenimelist kommi oleks, ma kujutlen, samas märksa raskem müüa.

4) "linnupiim" A. Kivi "Seitsmes vennas":

JUHANI: Mis meil siin viga olla? Mis puudub?
TIMO: «Ei jumala arm ega linnupiim.» Ait on moona täis ja tuba soe. Ise püherdame siin õlgedel.
JUHANI: Püherdame siin nagu mullikad kahisevail õlgedel.
Võime saunas käia, kui tahame, kui aga tuju tuleb, ja süüa,
kui maitseb. — Kuid nüüd oleme juba täis. Ei siis muud kui
aitäh toidu eest ja koristame laua.

 Soome keeles:

JUHANI. Mikä on meidän täällä ollaksemme? Mitä puuttuu?

TIMO. »Ei Jumalan armoa eikä linnunkaan piimää». Aitta on ruokaa täys ja pirttimme lämmin. Täälläkin kiiriskelemme oljilla.

JUHANI. Täällä kiiriskelemme kuin mullikat kahisevilla oljilla. Kylpeä taidamme koska miellyttää, koska vaan päähämme pistää, ja syödä koska maistaa.—Mutta olemmehan jo ravitut miehet. Ei siis muuta kuin siunaamme säkkiämme ja korjaamme pöydän.

Timo lause on märgistatud tsitaadina. Kust see võetud on, huvitav?
Vene keeles olevat külluses elavate inimeste kohta väljend "neil puudub ainult linnupiim", mis tähendab umbes 

"neil on kõik (mida hing oskab soovida vms)". Ja kui rikas ka taevariiki pääsevat sama palju kui kaamel 

läbi nõelasilma, siis ehk puudub tal ka jumala arm...? Ei tea, kust see väljend ikkagi tuleb. Piimä tähendab kusjuures 

ju otsesõnu hoopis hapupiima (vrd maito). On ta siis eesti keelest tükkis üle võetud või mis. Ei tea, ei 

oska päriselt etümoloogiateadust teha ja tegelikult peaks õppima. Äh. 

Irvikkass kui etymon

Päeva keeletermini auhinna saab
CHESHIRIZATION,
mille mõtles välja James Matisoff, et tähistada fonoloogilisi muutusi, kus mingi häälik on küll sõnast haihtunud, aga temast on siiski jäänud teatav jälg, nagu irve irvikkassist. Näiteks prantsuse keele sõnalõpu n-idest (mis ei hääldu) jäänud jälg on nendele eelneva täishääliku nasaalistumine. (Olid vanad head ajad, kus vin blanc hääldati tõepoolest [vin blaŋk].)
Mulle tundub, et selle näide võiks olla ka see prantsuse keele kiuslik h aspiré, mis ei hääldu, aga ei mõtlegi lasta liasooni teha seal, kus paistab, et võiks.
NB, cheshirization ei ole teadusterminina siiski veel aktsepteeritud.

`Do you play croquet with the Queen to-day?'
`I should like it very much,' said Alice, `but I haven't been invited yet.'
`You'll see me there,' said the Cat, and vanished.
Alice was not much surprised at this, she was getting so used to queer things happening. While she was looking at the place where it had been, it suddenly appeared again.
`By-the-bye, what became of the baby?' said the Cat. `I'd nearly forgotten to ask.'
`It turned into a pig,' Alice quietly said, just as if it had come back in a natural way.
`I thought it would,' said the Cat, and vanished again.
Alice waited a little, half expecting to see it again, but it did not appear, and after a minute or two she walked on in the direction in which the March Hare was said to live. `I've seen hatters before,' she said to herself; `the March Hare will be much the most interesting, and perhaps as this is May it won't be raving mad--at least not so mad as it was in March.' As she said this, she looked up, and there was the Cat again, sitting on a branch of a tree.
`Did you say pig, or fig?' said the Cat.
`I said pig,' replied Alice; `and I wish you wouldn't keep appearing and vanishing so suddenly: you make one quite giddy.'
`All right,' said the Cat; and this time it vanished quite slowly, beginning with the end of the tail, and ending with the grin, which remained some time after the rest of it had gone.

Cheshire Cat fading to smile`

Well! I've often seen a cat without a grin,' thought Alice; `but a grin without a cat! It's the most curious thing I ever saw in my life!'