voorus

Kui ladina keeles ja selle järeltulijates on voorus mehelik ja jõuline omadus (virtus - vir 'mees'), siis eesti keeles, nii palju kui etümoloogiasõnaraamatust järeldada võib, kannatlike omadus, võime oma korda oodata, oma kord ära teha, korralik olla?

voorus : vooruse : voorust 'moraalselt positiivne omadus' ↑ voor3

voor3 : vooru : vooru 'järjekord; võistluse järk'
leedu vora 'rida, rodu'
*
vadja vooro 'järjekord, kord; (söögi-)kord'
soome vuoro 'järjekord, kord; vahetus'
[...]
voorus on 1850. aastatel loodud tuletis.

Vot.

sinel, päevakoer ja vaheaeg

Eesti keelde tuleb sõna sinel loomulikult vene keelest - шинель -, aga venekeelse sõna juured on päris huvitavad. Etümoloogiasõnaraamat annab teada, et

Vene tüvi on pärit prantsuse keelest, ← prantsuse chenille 'meeste hommikumantel'.

Kahjuks ei saanud ma kuskilt kinnitust või täpsemat infot, kas ja millal chenille 'meeste hommikumantlit' tähendas. Kaasaegse prantsuse keele sõnastikud annavad igatahes mulle chenille tõlkeks ainult 'päevakoer' - mis on kena eestikeelne vaste (parem kui 'röövik'), sest tuleb ladina caniculast, canise deminutiivist, st tähendab 'koerakest' (sest ta on karvane).  Päevakoera taktiilsed omadused on üle kandunud inglise chenille'i ja eesti šenilli, selle sametise lõnga nimetusse (šenill-lõng kui üks pikk-pikk päevakoer).
(Vanaprantsuse keeles oli rööviku nimi hoopis chatepelose, otsetõlkes 'pikakarvaline/pulstunud kass', mis tuli omakorda hilisest ladina keelest: catta + pilosus Sealt ka inglise caterpillar.
Online Etymology Dictionary lisab:

"The caterpillar has in many idioms received the name of other animals" [Kitchin, who cites also Milanese cagnon "little dog," Italian dialectal gattola "little cat," Kentish hop-dog, hop-cat, Portuguese lagarta"lizard." Cf. also American English wooly-bear for the hairy variety. An Old English name for it was cawelworm "cole-worm."

Kas sinel seostub siis rohkem hommikumantli, päevakoera või koeraga või pelgalt karvasusega, otsustage ise.

*

Canicula tekitas kohe küsimusi vene каникулы kohta, ja tõepoolest, sarnasus pole juhuslik.
Canis viitas ka Siriuse tähele (nagu Mary Poppinsist ja Harry Potterist teame, "koeratähele", eredaimale tähele Canis Major ('Suure Koera') tähtkujus). каникулы on seega sama päritolu, mis inglise dogdays, saksa Hundstagen, prantsuse jours caniculaires, mis tähendavad suve kõige leitsakulisemaid päevi.
Wikipedia:

The Dog Days originally were the days when Sirius rose just before or at the same time as sunrise (heliacal rising), which is no longer true, owing to precession of the equinoxes. The Romans sacrificed a brown dog at the beginning of the Dog Days to appease the rage of Sirius, believing that the star was the cause of the hot, sultry weather.
Dog Days were popularly believed to be an evil time "the Sea boiled, the Wine turned sour, Dogs grew mad, and all other creatures became languid; causing to man, among other diseases, burning fevers, hysterics, and phrensies." according to Brady’s Clavis Calendaria, 1813.^[1]

Igati sobiv aeg töötegemine katkestada ja puhkust võtta.

idioot, eetika ja ise

Peale vaadates ei arvakski, et nii igasugu rahvusvahelised sõnad algusega idio- (idioom, idiosünkraasia jms ja, tõepoolest, ka idioot, vt allpool) kui ka sedasorti sõnad nagu ladina se, sibi, saksa sich, slaavi свой ja veel hiiglama hulk muid huvitavaid ja tähtsaid sõnu tulevad samast protoindoeuroopa juurest *swe või *se, mis tähendab "tema (ise)" (third person reflexive enclitic pronoun). 
Sibi, sich ja свой on loogilised, aga idio- esivanem on *s(w)e sufikseeritud vorm *swed-yo-, mis on läbinud suurepäraseid metamorfoose, mille käigus, nagu hääldusreeglitega või -mugavusega kohandudes ikka juhtub, s läks jalutama (sest hõõrd- ja sulghäälikuühendid on ebamugavad ja whatnot) ja i võttis tema koha ära:
kreeka idios – "isiklik, privaatne", otsesemalt "iseenese oma(pära)".
[Idioodid on algselt "ignorantsed / hariduseta inimesed", mis on tulnud tähendusest "võhikud, ametioskusteta inimesed", kes on – vastandina neile, kes tegelevad avalike asjadega – "isiklikud inimesed, iseenda inimesed". Ehkki avaliku ja isikliku sfääri seos idiootsusega võib ka teistpidi paista:

Reader, suppose you were an idiot. And suppose you were a member of Congress. But I repeat myself. (Mark Twain)]

Idiosünkraasia on (eesti keelde juba mitmekordselt) kalkeeritud kreekakeelsest idiosunkrasia'st, kus idio'le liitub sunkrasis (loogiliselt tähenduses "iseloomujoonte segu", aga selle osasid tõlgendatakse erinevalt: Collins Dictionary kui sun- + kerannunai (kokku + segunema); Wikipedia kui sun- + krasis (ja krasis võib tähendada nii segunemist, ilmastikku/temperatuuri kui ka, lõpuks, temperamenti)

Ja idioom on kalka kreeka idioma'st ("eripära, omapärane fraseoloogia"), mis tuleb sõnast idioumai ("endale kohandama").

*s(w)e-tüvi on üldse kohutavalt produktiivne, samast on pärit ka "eetika". Ethos tähendavat algselt "oma/harjunud kohta", sealt edasi "harjumust, kommet" (ladina vaste mores) või ka "iseloomu, loomust". Seega on Aristotelese kirjeldus iseloomust kui harjumuste summast täitsa loogiline (logose-pärane). Ethose tüvest võetud ethikos (moraalsele iseloomule osutav) laenati ladina keelde ethicus'ena, mille naissoost vorm ethica imbus Euroopa keeltesse eetikaks. Cicero, va purist (ka veriloquium'i autor), leiutas  selle kohta ("De Fato" (II.i)) ladina omasõna moralis (otseses tähenduses "kombe-, kommetega seonduv, kommete kohta käiv" vms), mille ta tuletas ladina sõnast mos, mitmuses moris ("kombed,  kalduvused"), tuues aga sisse (või vähemalt eksplitseerides) normatiivse-hindava elemendi, tähistades moralis'ega "õiget/korralikku käitumist ühiskonnas". [Kõrvalepõige: ingl. k proper behaviour on siin huvitavam tõlge, kuivõrd proper omab lisaks "õigele, korralikule" sedasama "enda oma" tähendust (vrd property). Mis küll siin tuleb hoopis teistest tüvedest kui PIE *s(w)e: ladina proprius ("iseenda oma; iseendale omane") ← pro privo ("iseenda, isikliku jaoks"), mis viib meid privaatse juurde, mis viib, enam-vähem, tagasi idioodi juurde! Haa! Taas oleme jõudnud "suure, hämara ja mitte mingisugust praktilist väärtust omava seoseni maailma asjade vahel."]
Muide, sealtsamast (läbi ladina keele) tuleb ka "etoloogia" kui loomade iseloomu või kommete uurimine.

Aga kust tuleb eestlaste komme?
Hahaa!
Komme kui "ühiskonnale omane pärimuslik käitumisviis" pärineb EKI "Eesti keele etümoloogiasõnaraamatu" järgi läänemeresoome tüvest, millest tulevad ka
liivi kom ("kavalus"),
soome komme ("kavalus, trikk"),
karjala kompeh ("riist, asi"), kommehtie ("nõiduda").
See moraalifilosoofia paistab märksa, eh... orienteeritum konkreetsetele eesmärkidele. Ja interaktiivsem. Indoeurooplased võivad ju mõlgutada mõtteid selle üle, kuidas inimese käitumine teda ennast loob või kujundab, aga väikesed pragmaatilised läänemeresoomlased teavad, et tegelikult on kombed vahendid selleks, et kelleltki midagi välja kavaldada (üleloomulikelt jõududelt või omasugustelt).