Sõõlamise sõna

Sõõlamise sõna kasutamiseks tegi ettepaneku eesti kirjanik ja tõlkija Peep Ilmet, kes sõna algse tähenduse juurde jõudis järgmiselt: „Sõõla ja sõõlamise puhul oli küll nii, et me otsisime sobivat vastet võõrsõnale analüüs, analüüsima. Nii et täpsem tähendus oli ette antud. Teatud tähenduslik seos sõnaga analüüs on eesti sõnal sõel. Ometi jääb sõelumine analüüsimisest nagu kaugele ja on eesti keeles koormatud erinevate tähendustega. Häälikumuutmismängu käigus tuli mulle meelde geomeetria mõiste kõõl ja sealt see sõõl, sõõlamine tekkiski. Kuigi ma ise olen seda sõna siin-seal kasutanud, sai see laiemalt tuntuks alles Harry Potteri raamatute kaudu, kuhu Krista Kaer pidi tõlkimise käigus hulk tuletissõnu leidma. Seal sai sellest sõnatüvest sõõlamiskübar, mis uusi õpilasi vaagis ja laiali jaotas. Eks see kübar pidi neid õpilasi enne otsustamist ka an alüüsima“.
Nõnda sai käes olev luulekogumik endale nimeks „Sõõlatud luule.“ „ (Ilmet, P. (2013) Sõõlatud luule. Eesti Keele Sihtasutus, lk. 421.)
Peep Ilmet pakkus omalt poolt välja, et psühhoanalüüs võiks kõlada kui inimmeele sõõlamine ja vastavalt siis psühhoanalüütik kui inim-meele sõõlaja. Sõõlamise sõna kasutamise katse on seotud sooviga viia inim-meele sõõlamise ehk siis psühhoanalüüsi keel lähemale eesti keelele ja kaugemale inglise või saksa keelest tulenevatest võõrsõnadest. Uku Masingu mõttes tuua keel, mida kasutame kliinilises töös, indoeuroopa duaalse mõtlemise ruumist tagasi mitmekesise eesti keele ehk sugri-mugri meele juurde.

Allikas: http://www.profpsyh.ee/index.php?page=55

Tjah, oskaks ise ka välja mõelda arukaid eestikeelseid vasteid sellistele õudustele nagu institutsionalisatsiooniprotsess.

Linnupiim

Eile Linnupiima süües tuli jutuks, et kust see nimi üldse tuleb. Taipasin, et mul on kuidagi poolteadvustamatult sellele alati olnud mingi isiklik pseudoetümoloogia: Linnutee on inglise keeles Milky Way ja kui need kaks kokku panna ja "tee" ära võtta, jääbki järele lind ja piim ja miks mitte seda kommile nimeks panna. Nüüd, kui ma olen selle turvalise "loogilise seletuse" absurdsuse lõpuks ära tundnud, ei saa aga ju edasi elada nii, et ma ei teagi, kust "Linnupiim" tuleb. Pealegi ei ole Linnupiim ainult komm, vaid (väikese tähega) ka taim:

Niisiis, mis ühendab lindusid, piima, seda lillekest ja vanaema lemmikkomme?
Kuna mul ei ole oma ajaga midagi tarka teha, eks ole, sain teada järgmist:

1) mõned linnud tõepoolest "lüpsavad" piima (põhiliselt tuvid, aga ka pingviinid ja flamingod). See eritub mingist näärmest linnu pugus ja täiskasvanud lind öögib, eks ole, siis selle välja pojukesele nokka. Pidi olema väga rammus ja toitev kraam ja linnupoegade kasvule jõudsalt kaasa aitama. Piimale, nagu meie teda teame, sarnaneb too ollus Wikipedia sõnul siiski vähe, meenutades pigem "kahvatukollast kohupiima".

2) Linnupiim, ei tea, kas siis tuvi pugust nõrguv sekreet või mingi kujuteldav delikatess, olevat juba Vana-Kreeka aegadel ihaldatavat haruldust tähistanud.

The concept of avian milk in fact stretches back to ancient Greece, when Aristophanes uses ὀρνίθων γάλα (Greek "ornithon gala", the milk of the birds) as a proverbial rarity (Ar. Vesp. 508). A similar expression lac gallinaceum (Latin for "chicken's milk") was also later used by Petronius (38.1) and Pliny the Elder (Plin. Nat. pr. 24) as a term for a great rarity.

Wikipedia osutab, et Slaavi muinasjuttudes esineb stseen, kus kaunis printsess, panemaks proovile tema kätt taotleva sangari vahvust ja kavalust, saadab tolle tooma "ainukest fantastilist luksust, mida tal endal veel pole: linnupiima". Poola keeles on ptasie mleczko samuti väljend lihtsalt "kättesaamatu delikatessi" tähistamiseks, bulgaaria keeles öeldakse тук/там и от пиле мляко има ("siin/seal leidub isegi linnupiima"), viidates siis, ma kujutan ette, mingitele pudrumägedele ja piimajõgedele?

Praegu linnupiimana tuntud maiuse leiutaja, poolakas Jan Wedel, sai 1936. aastal nime valikul väidetavalt inspiratsiooni oma Prantsusmaa-reisist, kus ta olevat endalt küsinud: "Mis võiks inimese, kellel on kõik olemas, veel õnnelikumaks teha?" („Czegóż to potrzeba do szczęścia człowiekowi, który ma już wszystko?”) ja mõelnud: "Ehk ainult linnupiim" – ptasie mleczko.

Venemaal hakati 1967 Vladivostokis ja 1968 Moskvas tootma птичье молоко nimelist kommi. Kui see väga populaarseks muutus, algas 1975 linnupiima masstootmine Krasnõi Oktjabris. (Nüüd on see vist Rot Front ja toodab ikka veel muuhulgas ka linnupiima.)

Mul ei õnnestunud leida andmeid selle kohta, millal Eestis Linnupiima-kommi tootma hakati, aga ehk on see nimi sealtkaudu koos kommiretseptiga siiagi tulnud. Aga linnupiim on ka sõnastikes kaunilt seletatud ülekantud tähenduses kui " imeliselt hea roog" (ÕS) või "kujuteldav imeroog" (EKSS):

*.. lapsed enam ei tea, mis väärtus on leival ning nõuavad tönnides ei tea mis linnupiima – J. Peegel.

3) Kreeka keel lahendab ka linnupiima kui lillenimetuse mõistatuse: liigiperekonna nime Ornithogalum (et siis ornitoloogid + Galatea) olevat pannud kreeka arst ja botaanik Dioscorides u 40-90 AD. Ühe allika järgi seetõttu, et ta õied avatuna piima meenutavat (kuigi mis seal siis lindudega pistmist?); teise järgi kasutas Dioscorides seda üldnimetusena taimede kohta, millelt sai kleepuvat ollust, mida määriti okstele, et püüda pisikesi linde (bird-lime).

Ingliskeelset tõlget vaadates pole küll lindude püüdmisest midagi räägitud, ainult mainitud piimvalgeid õisi, mis suletuna hoopis rohukarva paistavad.

Encyclopaedia Londinensis nendib, et ornithogalum on kujunenud "etümoloogide komistuskiviks" ja toob ära erinevaid seletusi, mida aegade jooksul pakutud. Keegi Ambrosinus arvab, et nimi viitab kas läikivvalgetele õitele või valgetele mugulatele-juurtele. (Joseph Pitton de) Tournefort seostab asja ikka lindudega ka, nimelt on need õied valged ainult avatuna (seestpoolt) ja õielehtede alumised pooled on rohelised, nii et need meenutavad mõne linnu tiibu. Entsüklopeedia hindab õigeks ainult Linné seletuse, et ühe linnupiima liigi näol, mida inglise keeles tuntakse rahvapäraselt Petlemma tähe ja eesti keeles botaanilise täpsusega sarik-linnupiima nime all, on tegemist Piiblis mainitud "tuvisõnnikuga":

2Kn 6:25 Siis tuli Samaarias suur nälg; ja vaata, nad piirasid seda, kuni eesli pea maksis kaheksakümmend seeklit hõbedat ja kortel tuvisõnnikut viis seeklit hõbedat.

Kui täht-tähelt tõlgendades on arvatud, et seda suurepärast ainet (mida ma võin kõigile soovijaile omaenese rõdult kortlikaupa pakkuda lausa ainult 4.99 hõbeseekli eest!) kasutati kütusena, siis entsüklopedistid osutavad, et Palestiinas on linnupiim levinud taim ja tema juurikas tavaline toidupoolis; nime seletab lille sarnasus reaalse linnusitaga, mille "valge või piimjas osa, lindude uriin, vastandub tuhmrohelisele", täpselt nagu linnupiima õitel.

Heebrea ja araabia keeles tuntigi seda lillekest "tuvisita" nime all, nii et eks mõni keel ole mõnes kohas poeetilisem kui teine... Sellenimelist kommi oleks, ma kujutlen, samas märksa raskem müüa.

4) "linnupiim" A. Kivi "Seitsmes vennas":

JUHANI: Mis meil siin viga olla? Mis puudub?
TIMO: «Ei jumala arm ega linnupiim.» Ait on moona täis ja tuba soe. Ise püherdame siin õlgedel.
JUHANI: Püherdame siin nagu mullikad kahisevail õlgedel.
Võime saunas käia, kui tahame, kui aga tuju tuleb, ja süüa,
kui maitseb. — Kuid nüüd oleme juba täis. Ei siis muud kui
aitäh toidu eest ja koristame laua.

 Soome keeles:

JUHANI. Mikä on meidän täällä ollaksemme? Mitä puuttuu?

TIMO. »Ei Jumalan armoa eikä linnunkaan piimää». Aitta on ruokaa täys ja pirttimme lämmin. Täälläkin kiiriskelemme oljilla.

JUHANI. Täällä kiiriskelemme kuin mullikat kahisevilla oljilla. Kylpeä taidamme koska miellyttää, koska vaan päähämme pistää, ja syödä koska maistaa.—Mutta olemmehan jo ravitut miehet. Ei siis muuta kuin siunaamme säkkiämme ja korjaamme pöydän.

Timo lause on märgistatud tsitaadina. Kust see võetud on, huvitav?
Vene keeles olevat külluses elavate inimeste kohta väljend "neil puudub ainult linnupiim", mis tähendab umbes 

"neil on kõik (mida hing oskab soovida vms)". Ja kui rikas ka taevariiki pääsevat sama palju kui kaamel 

läbi nõelasilma, siis ehk puudub tal ka jumala arm...? Ei tea, kust see väljend ikkagi tuleb. Piimä tähendab kusjuures 

ju otsesõnu hoopis hapupiima (vrd maito). On ta siis eesti keelest tükkis üle võetud või mis. Ei tea, ei 

oska päriselt etümoloogiateadust teha ja tegelikult peaks õppima. Äh. 

Jumalagajättudega seoses meenub Udo Uibo vaimustavast raamatust loetud tõsiasi, et nõuka ajal olla agarad komnoored lausa nõudnud sõna спасибо käibelt kaotamist, sest sellest paistis liiga selgelt läbi algne väljend 
спаси бог ("päästa, Jumal") (samuti nagu eesti aituma on "kuluvorm sõnaühendist aita Jumal;" aitäh on samast ühendist kujunenud veelgi lühenenud variant, kus rõhk on liikunud teisele silbile ja on tekkinud sõnalõpuline h: aita > aitah > aitäh.").
Aga pärast seda raamatut mul on tunne, et pole enam midagi öelda. Peale selle, et see on etümoloogianohiku unelm ja soovitan seda kõigile lausa pealetükkivalt.

harjumus pole veel arusaamine

Tõnu Õnnepalu kirjutab Betti Alveri võõrsõnakasutusest: "Ühest Betti Alveri luuletusest" ("Ainus armastus. Valik esseesid" Tallinn: Varrak.)

Fantôme on prantsuse keeles vaim, tont, ilmutus, illusioon, kodukäija, pettekujutlus jne. Sõna tuleb kreeka keelest ladina keele kaudu, samast tüvest pärineb ka fantaasia. Betti Alveri võõrsõnakasutus on alati äärmiselt täpne, autentne, samuti kui tema „päris“ eesti keele kasutuski. Ta ei pruugi ühtegi sõna poolteades, huupi, ainult umbkaudu aimates selle tähendusi ja päritolu, nii nagu enamasti kasutatakse nn võõrsõnu tänapäeva eesti keeles. Tõsi, suur hulk Alveri-aegsetest võõrsõnadest on tänaseks saanud eesti keele lahutamatuks osaks, nii et nad on sama palju võõrsõnad kui taldrik, raamat või kasukas (vana balti laen). Sõnad on unustanud oma päritolu, sest nende kasutajad ei tunne tavaliselt enam „algkeeli“: ei kreeka, ladina, prantsuse ega saksa keelt. Koos sellega on nende sõnade tähendus tihti vaesunud või muutunud koguni veidraks. Fantoom tähendab tänapäeva eesti keeles vist kõige rohkem ühte seiklusfilmi kangelast.

Kuid Alver kasutab vana Euroopa keelte sõnu veel sama kindlakäeliselt ja teadlikult kui sellesama vana Euroopa meetrumeidki. Märkame muide, et „Suurtes voogajates“ ei paigutu võõrsõnad mitte juhuslikult, vaid hoopis hämmastava korrapäraga, justkui nõuaks luuletuse täiuslik vorm siingi kindlat korda. Nimelt on iga salmi esimeses riimipaaris üks võõrsõna. Osalt on see muidugi seletatav aleksandriini nõuetega: vaid võõrsõnades on rõhk viimasel silbil. Kuid samas poleks nende kasutamine ka vältimatu. Need paarid on: fantoom/loom, sapp/etapp, lend/legend, paost/kaost.

Võõrsõnad nii silmatorkavates ja tähenduslikult olulistes positsioonides näivad midagi meelde tuletavat. Võib-olla seda, et miski pole ainult see, mis ta esimesel pilgul paistab. Võõrsõnade tähenduse tundmine pole niisama evidentne kui omasõnade mõistmine. Nad annavad Alveri luuletusele teatud esoteerilise varjundi, mis omakorda pole kuigi ilmne: meile võib tunduda, et saame aru, aga ei pruugi siiski päriselt saada. Omal moel teritavad võõrsõnad tähelepanu, viitavad sellele, et tegelikult pole ka nn omasõnade tähendus enesestmõistetav, et harjumus pole veel arusaamine. Teiseks aga annavad võõrsõnad Alveri luuletusele juurde geograafilist avarust: vaikimisi kõnelevad nad meile, et ka sõnadel on oma teekond, saatus, päritolu. Et needki, nii sarnaselt mõtetega, on kerged fantoomid, millel pole ei päriskodu ega ka fikseeritavat algust. Ja et nad ei kao jäljetult. Kuigi vanakreeka keel on „surnud“, jätkab väike „fantoom“-sõna vapralt oma teekonda, olles hetkel jõudnud ühe eestikeelse luuletuse esimese rea lõppu.

Sõnad nagu mõttedki võivad varitseda tagasituleku hetke. On ju küllalt näiteid, kus uutele asjadele leitakse nimeks mõni vana unustatud sõna. Samas võib küsida, kas ehk ei „teadnud“ need sõnad juba hallil ajal tolle tulevikuasja olemasolu? Ideed vananevad, heidetakse kolikambrisse või koguni ajaloo prügikasti, et nad sealt sajandeid hiljem välja kraamida otsekui uued. Võib-olla on inimkonnal olulisi mõtteid vaid piiratud hulk. On aegu, kui mõte on käibel, kogub enda ümber harjumuse tolmu ja saasta, kuni see saast ta lõpuks unustuse põhja viib – siis aga ühel päeval tõuseb ta jälle pinnale, hoopis ootamatus kohas, hoopis uuena ja puhtana, vaba külgekleepunud rumalusest, jälle tark ja oluline... Jah, te peate mu unustama, et te mind mäletaksite, et ma saaksin teile meelde tulla; ma pean surema, et elada.

(lk 39–41)

Tallinna tänavanimede etümoloogiaid (+ kaunis ülevaade eesti keele õppimise piinadest): http://www.tallinnstreets.com/

taju, taip ja taim [eriti hoogsad järeldused]

Taju, taipama ja taim võivad etümoloogiasõnaraamatu sõnul pärineda samast tüvest. 

taju : taju : taju 'esemete ja nähtuste terviklik peegeldus teadvuses meelte kaudu' 

Selle sõna kindlateks sugulasvasteteks on märgitud soome tarju 'teadvus, meelemärkus; arusaamine, taip' ja karjala taju 'arusaamine'. Küsimärgiga (st pole "päris kindel, et esitatud sugulaskeelte vastes on märksõnaga sama tüvi") on toodud saami doadjit 'katki murda', komi tujnḭ handi tij-, mansi taj-, kõik tähenduses 'kõlbama, sobima'; neenetsi tujoʔ- 'kummardama, palvetama' ja kamassi tajlō- 'katki murdma, lõhkuma'.

Mida sellest järeldada? Kõik need arvatavad-ebakindlad vasted võivad haakuda taju ja taibu mõne seemiga eesti keeles, aga ei moodusta kokku mingit selgejoonelist tervikut. 

Taju artikkel jätkub:

Läänemeresoome või uurali tüvi. Karjal vaste võib olla soome keelest laenatud. Sõna võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele soome eeskujul, kuidon andmeid, et see esines ka vanemas murdekeeles, tähendus oli ligilähedaslet 'teadvus, meelemärkus'. Kirjakeeles tähendas sõna eisalgu 'tundmine, instinktiivne arusaamine, teadvus; meelemärkus'. Vt ka ↑taid, ↑taim ja ↑taipama.

Vaatame siis.

taid : taiu : taidu 'oskus, võime; oskused, kunst'
← soome taito 'oskus, võime; oskused, kunst'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka lõunaeesti murretes, kuid tähenduses 'aru, taip'. Tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on ka vadja taitaa 'osata', taitaa 'vist, võib-olla', isuri taitaa 'võida, võimalik olla' ja karjala taitoa 'osata; võida, võimalik olla'. See läänemeresoome tüvi on tõenäoliselt tuletis samast tüvest, mis sõnas ↑taju. Vt ka ↑taie.

Niisiis seos oskuste, võimete, oskamise ja võimisega. Loogiline.

Aga taie ei ütle midagi uut:

taie : taide : taiet 'kunst'
← soome taide 'kunst'
Laenatud kirjakeelde keeleuunduse ajal. Soome sõna on tuletis samast tüvest mis sõnas ↑taid.

Vaatame edasi:

taim : taime : taime 'kasvupinnale kinnitunud isetoituv organism, mille kõrgematel vormidel on juur, vars ja lehed'

? ←  balti *daig-

leedu daigas 'idu, võrse; (lava)taim, istik' 

Sugulaskeeltes (vadja, soome, isuri, Aunuse karjala, lüüdi, vepsa) on sarnase kujuga sõnadel samuti tähendused 'noor taim, istik, võrse'. Ja lõpuks vihjatakse ka:

On ka arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas ↑ taju.

Taim ei ole just esimene asi, mida taibuga seostaks - tajuda taimed ju veel võivad, aga taibata?; vegeteerimine tähendab peaaegu et vastupidist kui taipamine. Aga me pole veel taju artiklis viidatud kolmanda sõnani jõudnud.

taipama : taibata : taipan 'mõistuse abil milleski selgusele jõudma, millestki aru saama; millegi peale tulema, midagi teha märkama'
On arvatud, et tuletis läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome taipua 'painduda, koolduda, kaarduda; järele anda, nõustuda', karjala taipuo 'nõustuda, kohaneda; poolehoidu tundma hakata' ning murdesõna taibuma 'painduma' (võib olla soome keelest laenatud). See läänemeresoome tüvi omakorda on tõenäoliselt tuletatud samast tüvest mis sõnas ↑taju. Vt ka ↑taiutama.

Siit paistab juba huvitavam, mõnevõrra taoistlik tähendusvarjund. Mõistlikkus on paindumine, järeleandmine, kohanemine; arusaamine on nõustumine? Seos taimeriigi ja vegetaalse hingega saab selgemaks.
männina kooldu kiiva
nii sa jääd elama

[Taiutama 'vaarudes liikuma' tundub siin üsna ebaolulise seosena, pealegi on seal märgitud, et see võib olla nii taipama-taibuma-pesast kui ka "häälikuliselt ajendatud tüvi" (nii laias mõttes kui seda siin kasutatakse).]

Kui nüüd taju juurde tagasi pöörduda, siis sellised tähendused nagu 'kummardama, palvetama' ja 'kõlbama, sobima' ühilduvad sedasorti mõtlemisega veel enam-vähem, aga 'katki murdma' jääb justkui juba väga kaugele. Samas polnudki need päris kindlad vasted.

Teisi taipamise tähenduspusasse kuuluvaid sõnu vaadates avaldub ka teistsugune ("igermaani"?) mõtlemistüüp: algindoiraani keelest pärinevad aru, arusaamine ja arvamine ning ka alggermaanist pärit mõtlema tähistavad suhteliselt pragmaatilist vaimutegevust (esimesel vasted tähendustes 'hind', 'väärtus', 'hindama', 'ette aimama', 'mõistatama'; teisel 'mõõtma', 'hindama', 'väärtustama', aga ka '(kellekski/millekski) pidama').
Läänemeresoome-saami tüvest võrsunud selge ('hästi loetav, nähtav, kuuldav v haistmisega tajutav; kindel, ilmne; arusaadav; klaar, puhas; täielik, päris') ja seletama ('selgitamise ja lisaandmete v põhjuste, seaduspärasuste jms abil selge(ma)ks, arusaadava(ma)ks tegema; tõlgendama; rääkima ütlema, jutustama õiendama; olema võimeline (selgest) tajuma, meeleorganitega eraldama') aga seovad samuti (sensoorse) tajumise ja (mentaalse) taipamise, fenomeni ja noumenoni (ma ju hoiatasin, et hoogsad järeldused ja alusetud seosed, sorri). Selitama 'selgida laskma, vett heljumist vabastama' on samuti suhteliselt passiivne tegevus (vee selgimiseks on oluline seda just nimelt mitte liigutada).
Aru-arutamisega võiks ehk rahvaetümoloogiliselt seostada läänemeresoome-mari tüvest pärineva haru-harutamise-hargnemise-harunemise-arenemise-pusa, mis justkui klapiks kenasti analüüsi mõistega (nt hargnemine tähenduses 'osadeks jagunemine'). Aga keeleajalooliselt seal sugulust pole, harul on seosed oksa, reha ja karuäkkega.
Mõistmine, nagu juba kord mainitud, seostub mäletamise ja meenutamisega; aduma (arvatav läänemeresoome tüvi) aga omab sugulaskeeltes arvatavaid vasteid 'harjuda; innustuda' (soome aattua), 'harjuda; rahuneda, vaibuda' (isuri aattua ning karjala oattua). (See 'innustuda' on huvitav, aga soome keele etümoloogilist sõnastikku mul käepärast pole, nii et hetkel käsitleme seda oma hoogsate järelduste huvides lihtsalt anomaaliana.)

Mida sellest kõigest järeldada? Et eestlasel on kaks mõtlemis- ja mõistmisviisi: aktiivne, omakasupüüdlik arvestamine, ja passiivne, kontemplatiivne "asjadel (ise!) selgineda laskmine"?
Ja siis veel see mõtlemisviis, kus ebakindlatest ja ebapiisavatest andmetest tehakse HOOGSAID JÄRELDUSI ja alusetuid üldistusi. Aga ma ju hoiatasin.

voorus

Kui ladina keeles ja selle järeltulijates on voorus mehelik ja jõuline omadus (virtus - vir 'mees'), siis eesti keeles, nii palju kui etümoloogiasõnaraamatust järeldada võib, kannatlike omadus, võime oma korda oodata, oma kord ära teha, korralik olla?

voorus : vooruse : voorust 'moraalselt positiivne omadus' ↑ voor3

voor3 : vooru : vooru 'järjekord; võistluse järk'
leedu vora 'rida, rodu'
*
vadja vooro 'järjekord, kord; (söögi-)kord'
soome vuoro 'järjekord, kord; vahetus'
[...]
voorus on 1850. aastatel loodud tuletis.

Vot.

http://wondermark.com/829/
ja teisi üllatuslikke etümoloogiaid: http://wondermark.com/surprising-etymologies/

idee, teadmine ja tajumine

'Ideel' on tänapäevases kasutuses suuresti puhtintellektuaalne tähendus, selle sõna juur, 'ἰδέα' tähendas aga väidetavalt algselt "välimust [k.a. seda, kuidas miski näib (vastandina sellele, mis ta on)], vormi, mustrit". Tolle sõna allikas omakorda on 'εἴδω', millel on hulk tähendusi, mis haakuvad nii aistingulisuse kui intellektuaalsusega. Esmane vaste paistab mitme allika võrdluses olevat "nägema", aga nt piibellikus kasutuses (hilisem küll, aga siiski relevantne) on välja toodud tähendusteskaala, mille ühes otsas on "nägema", "vaatama", aga ka muu meelega "tajuma", "kogema", ja teises "teadma", "mõistma",  ja seal kahe vahel "oskama", "tähele panema", "(ära) tundma" jne.

1) to see

a) to perceive with the eyes

b) to perceive by any of the senses

c) to perceive, notice, discern, discover

d) to see

1) i.e. to turn the eyes, the mind, the attention to anything

2) to pay attention, observe

3) to see about something

a) i.e. to ascertain what must be done about it

4) to inspect, examine

5) to look at, behold

e) to experience any state or condition

f) to see i.e. have an interview with, to visit

2) to know

a) to know of anything

b) to know, i.e. get knowledge of, understand, perceive

1) of any fact

2) the force and meaning of something which has definite meaning

3) to know how, to be skilled in

c) to have regard for one, cherish, pay attention to (1Th. 5:12)

εἴδω sügavaim tuvastatav juur on protoindoeuroopa *weid/*vid/*weyd, mis tähendab nii teadmist kui tajumist (kust pärinevad nii igasugu visioonid kui sanskriti veda, "teadmine" (- veedad)). Ja ei tea, kumb neist tähendustest kummast tuleneda/pärineda võiks. Seega on nii teadmine kui tajumine indoeuroopa keeltes üks pundar, mille lahtiharutamisega on ajaloo jooksul parajalt viljatult päid vaevatud. Nägemine ja mõtlemine on ühelt poolt tihedalt seotud (kas või seesama visioon), aga teiselt poolt on nägemist ikka meeltest kõige kahtlasemaks peetud, kompimisega võrreldes näiteks.

Eesti keeles võtab selle puntra ehk kenasti kokku tundma. Aga (etümoloogiateatmikust lähtudes, sest suur sõnastik on 150 km kaugusel) mõistma juur on sealsamas läänemeresoomes kus soome muistaa - (mõtlema, mäletama, meenutama), ja aduma (taipama) on suguluses soome sõnaga aduta (harjuma). Taipama kohta ütleb etümoloogiateatmik napilt "vrd. tajuma", vaat siis.

good-bye / jumalaga

Etümoloogia kütab kirgi:













Aga nii see on:
14. sajandi lõpus kirjutati God be with ye,
1570-ndatel tegi keegi sellest tõesti üsna SMS-keelse lühenduse godbwye,
ja 1590-ndateks kujunes sellest moodustisest good day, good evening jm sääraste fraaside eeskujul meile tuttav goodbye / good bye / good-bye / goodby.

Ja mis saab nelja sajandi pärast sellisest kirjapruugist nagu alltoodud näites (6. klassi eesti keele tasemetöö lisaülesanne), võib igaüks ise fantaseerida.

prahh-prahh

pracht - sks.k 'toredus, suurepärasus'...
... on, paistab, juur, kust eesti praht EI pärine (ehkki, vaadates toreda saamist, polekski nii võimatu). Alo Rauni "Eesti keele etümoloogiline teatmik" väidab, et tegu on deskriptiivse tüvega ("vrd. vn. prax (tolm, põrm)"). Kuidas see sõna täpselt häälikulise seose kaudu tähendust väljendab, mõelge ise. (Kuidas kõlab praht? Prahh-prahh? Lehepraht? Kui hunnik paberiprahti ümber ajada või ära visata, kõlab ehk täitsa sobivalt.)

kiss-kiss: häälikuliselt ajendatud tüvedest

Minul tekkis küsimus seoses sõnaga kissis. See, et sõnal kriuksuma on häälikuliselt ajendatud tüvi, on arusaadav. Miks on kissis tüvi häälikuliselt ajendatud, kui sealsamas eespool on sõna kiskuma, mille üks tähendusi on „mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema” – pingutab silmi, kisub silmad pilukile? 

Lembit Vaba: Fraasi „häälikuliselt ajendatud” on EESi koostajad paraku julmalt üleekspluateerinud. Koostamise mingis faasis on ekslema hakanud või koguni kaduma läinud EESi koostamise peaidee, s.o „et seda saaks kasutada keeleteadusliku erihariduseta keelehuviline” (vt „Saateks”). Ka paljud muud terminid, eriti argikeelega haakuvad terminid, pole avatud piisavalt laiale auditooriumile korralikult, näiteks sõnade laenamine pole identne rahalaenamisega.
Iris Metsmägi: „Häälikuliselt ajendatud tüvi” on selles sõnaraamatus onomatopoeetilisi ehk loodushääli jäljendavaid ja deskriptiivseid e tähendust ebamäärasemalt mingisuguse häälikulise seose kaudu väljendavaid tüvesid hõlmav katustermin. Aus vastus sõna kissis kohta on, et keegi pole siiani selle peale tulnud, et sel võiks olla seos sõnaga kiskuma. Ma ei ole kindel, et seostamine oleks häälikuliselt probleemitu. Nagu saatesõnas öeldud, tulevad sellest sõnaraamatust paratamatult esile ka lüngad senises uurimistöös. Nende tüvede hulk, mille kohta pole ühtegi arvamust avaldatud, või ainuke arvamus on EEWs leiduv napp „estn. deskr.”, on üsna arvestatav. Ei saa eeldada, et sõnaraamatu koostajad esitavad kõikidele niisugustele tüvedele rahuldavama etümoloogia.
Udo Uibo: Olen Lembit Vabaga nõus, seda väljendit on sõnaraamatus tõesti üleekspluateeritud. Aga ka deskriptiivsõna mõistet, mida „häälikuliselt ajendatud tüvi” kõnealuses sõnaraamatus osaliselt asendab, on läänemeresoome etümoloogiakäsitlustes üleekspluateeritud, nii et selles mõttes jätkab sõnaraamat senist traditsiooni. Deskriptiivsõna (või nüüd siis häälikuliselt ajendatud tüve) mõistest on saanud prügikast, kuhu kergekäeliselt pillutakse sõnu või tüvesid, mille tekke kohta midagi asjalikku öelda ei osata. Mina leian, et kui sõna etümoloogia on ebaselge, siis oleks aus täpselt nii öeldagi: etümoloogia on ebaselge. Vassida ja peitust mängida pole mõtet.
Mis puutub sõnade kissis ja kissitama tüvesse, siis siin mingeid häälikulisi ajendeid otsida on pentsik. Mis mõttes see peaks häälikuliselt ajendatud olema? Kas kissis silmad teevad kiss-kiss või kirjeldab see tüvi silmade kissitamist kuidagi ebamäärasemalt? Ja mida see „ebamäärasemalt” kirjeldamine sel juhul tähendab? Millise meetodiga seda avastatakse? Eesti sõnal näikse sugulaskeeltes vasted puuduvat, aga samasugune sõna on olemas mitmes põhjagermaani keeles (nt rootsi kisa, vanemates tekstides kissa ’kissitama’) ja vähemalt ühes läänegermaani keeles (friisi kisen). Nii et meie sõna on tõenäoliselt mingist germaani keelevormist laenatud – millisest nimelt ja mis ajal, seda ei oska praegu täpsustada. 

"Etümoloogiasõnaraamat - keele elulugu" Keele Infolehes

(Kuigi mulle täitsa meeldib mõte sellistest sünesteetilistest onomatopöadest nagu kissis jpt. Kaplinskile ka.)

EES-ist ja etümoloogiast üldisemalt:

Milline koht on etümoloogiasõnaraamatul teiste sõnaraamatute keskel? Mida selle ilmumine keele kohta ütleb? 

Margit Langemets: Etümoloogiasõnaraamat on teos, kus on koos tuna ja täna, minevik ja olevik, keele elu lugu teadaolevast või kujutletavast algusest kuni praeguse igapäevakeeleni – juured ja tüvi koos võimsa võraga. Ta justkui aitab paotada ust üha erutavate igavikuliste küsimuste nagu „kust me tuleme?”, „kes me oleme?”, „kuhu läheme?” juurde. Sõnaraamatukirjanduses on üldiselt teada, et on kaks asja, mis inimesi sõnade juures kõige rohkem huvitab: mida nad tähendavad ja kust nad on tulnud? Esimesele küsimusele annab kõige ammendavama vastuse seletav sõnaraamat, mis instituudi kodulehel juba paar aastat on ka veebis vabalt saadaval. Etümoloogiasõnaraamatu roll on selgitada, kust sõnad on tulnud. Seda ka kõnealune sõnaraamat väga ilusti ja väga sõbralikul moel teeb. Hea meel on ka sellest, et peagi jõuab ka see veebi vahendusel kõigini, kes seda seni muretseda pole saanud. 

[...] 

Kartoteeki koguti kõik trükis ilmunud eesti sõnade päritolu teaduslikud käsitlused. Kas piir teadusliku ja ebateadusliku käsitluse vahel on alati selge või on teinekord ka selle üle raske otsustada? 

Lembit Vaba: Seda piiri ei saa ega pole mõistlikki nii järsult habemenoaga tõmmata. Kasulikke niidiotsi leiab teinekord üpris jaburatest sõnaseletustest. Teaduskorraldus on nagu sõjaväesüsteem: armeekindrali resp. teaduskindrali sõna maksab rohkem ehk positsioonika autori etümoloogiatele võidakse anda suurem kaal. Õnneks on „teaduslikkus” ajalooline kategooria – aja jooksul sõeluvad/sõelutakse ivad sõkaldest enamasti ikka välja.Ei saa mööda vaadata ka rahvaetümoloogiast (ka ebaõnnestunud nn teaduslikud etümoloogiad on ju rahvaetümoloogiline tegevus), mis lõhub sõnaperesid ja loob uut keelenormi (vt nt puusärk). Inimestel on ja on üha olnud vajadus mõtestada keelt, mängida keelega, selle ürgse tungi tõendiks on kas või sellesama EESi suur müügiedu. 

Udo Uibo: Kõik sõltub keelematerjalist. Kui sõna häälikkuju on muutunud reeglipäraselt ja sõna tähenduses pole toimunud järske hüppeid, siis on päritolu enamasti hõlpus tuvastada. Aga sõnad võivad areneda ka reeglipäratult ja nende tähendus võib ootamatus suunas muutuda. Vahel võib selle keelematerjali põhjal kindlaks teha, sageli aga mitte. Niisugustel juhtudel jääb etümologiseerimine tõlgendamise, oletamise ja paraku ka puhta fantaseerimise pinnale. Etümoloogiasõnaraamatuid ja -käsitlusi võrreldes tuleb tahes-tahtmata möönda, et kindlate teadmiste ning kinnismõtete vaheline piir on siin mõnikord üsna piiritlematu.

entümeem

Entümeem, ebatäielik süllogism, sai nime kreeka keelest:
en + thymos ('hing, meel')→ enthymeistai ('meeles hoidma/pidama'),
tähendab, see on selline süllogism, mille ühte osa ei öelda välja, vaid hoitakse meeles.
[TÜ loogikakursuse kurikuulsa näite entümeemiline vaste oleks "Tupsu on nunnu, sest ta on kass"; kus meeleshoitud osa "Kõik kassid on nunnud."]

Pilt: Hugging the Horse

rahvaetümoloogiaid

Omapärane nähtus on rahvaetümoloogia – sõna (hrl laensõna kui võõrama ja tundmatuma) kuju selline ebareeglipärane muutumine, mille tagajärjel sõna saab omamoodi seletuse tema osiste tähenduse kaudu, sõna sisevorm saab läbipaistvaks. Nt sks Zubiss sai eestlasele omaseks ja arusaadavaks kujul suupiste, sksSarg kujul (puu)särk, baltisaksa sõnast Denkelbuch ‘taskuraamat, märkmik’ sai tengelpung ‘rahakott’. Ülbe nautleja ja naistevõrgutaja don Juan ~ donžuan kannab rahvakeeles nime tonksujaan (tonks ‘suguühe’). Kahelehist käokeelt kutsuvad eestlased ööviiuliks, sest on arvanud saksakeelses nimes Nachtviole sõna viole ‘kannike’ olevat viiuli. Setumaal on vene viljapuunimesid слива ja груша kasutatud kui liivapuu jakruusapuu. Alamsaksa isikunimest Vent (< Venceslaus) on praeguseks saanud talunimed Vända ja Vändi, sest rahvas on siin arvanud aluseks olevat sõna vänt (om vända, mõnes murdes vändi.)

Eesti keele käsiraamat: etümoloogia

Nii et müstiline ööviiul polegi mingi toreda sünesteesia produkt.

filoloogiline detektiivitöö

Keelesaade etümoloogiasõnaraamatust. Koostajate lemmiksõnad: seatina, soolatüügas, ahju- ja viiuliroop, maksma. Peale selle veel morn, kahv, vooster, ladinakeelsed padinad jt.

tore lugu

tore:

'meeldiva välimusega, ilus, nägus; meeldiva olemisega, sümpaatne; ülimalt meeldiv, suurepärane; uhke, ülbe, üleolev; üsna suur'

Tõmmake üks laineline kriips peale ja saate
tõre

'kuri, pahur, lahkusetu, ebasõbralik'

Juhus? Paranomaasia?
Vale! Tegu on päris lõbusa, päris kardinaalse tähendusnihkega. Mõneti ehk ka üldisema kultuurilise väärtusnihkega.
samatüvelisi sõnu sugulaskeeltes:

vadja torua 'tõrelda, riielda'
soome tora 'sõnelus, tüli, vaidlus'
isuri torruua 'tõrelda, riielda'
Aunuse karjala tora 'kaklus, kähmlus; lahing; (mitm) sõda'
lüüdi tora 'kaklus, kähmlus; tüli, sõim'
vepsa tora 'kaklus, kähmlus, võitlus, lahing'
mäemari torlem (oleviku ains 1P) 'tõrelen, noomin'
eenetsi taru- 'maadlema'
sölkupi ćār 'kuritegu, riid, viha'

jne
Etümoloogiasõnaraamat seletab märksõna tore all:

Uurali tüvi. [...] Eesti keeles on toimunud tähendusmuutus 'pahane' → 'uhke, ülbe' → 'uhke, suurepärane' → 'meeldiv'. Sugulaskeeltele lähem tähendus on säilinud tüve rööpvariandis, milles o → õ (tõre, tõrelema).

sinel, päevakoer ja vaheaeg

Eesti keelde tuleb sõna sinel loomulikult vene keelest - шинель -, aga venekeelse sõna juured on päris huvitavad. Etümoloogiasõnaraamat annab teada, et

Vene tüvi on pärit prantsuse keelest, ← prantsuse chenille 'meeste hommikumantel'.

Kahjuks ei saanud ma kuskilt kinnitust või täpsemat infot, kas ja millal chenille 'meeste hommikumantlit' tähendas. Kaasaegse prantsuse keele sõnastikud annavad igatahes mulle chenille tõlkeks ainult 'päevakoer' - mis on kena eestikeelne vaste (parem kui 'röövik'), sest tuleb ladina caniculast, canise deminutiivist, st tähendab 'koerakest' (sest ta on karvane).  Päevakoera taktiilsed omadused on üle kandunud inglise chenille'i ja eesti šenilli, selle sametise lõnga nimetusse (šenill-lõng kui üks pikk-pikk päevakoer).
(Vanaprantsuse keeles oli rööviku nimi hoopis chatepelose, otsetõlkes 'pikakarvaline/pulstunud kass', mis tuli omakorda hilisest ladina keelest: catta + pilosus Sealt ka inglise caterpillar.
Online Etymology Dictionary lisab:

"The caterpillar has in many idioms received the name of other animals" [Kitchin, who cites also Milanese cagnon "little dog," Italian dialectal gattola "little cat," Kentish hop-dog, hop-cat, Portuguese lagarta"lizard." Cf. also American English wooly-bear for the hairy variety. An Old English name for it was cawelworm "cole-worm."

Kas sinel seostub siis rohkem hommikumantli, päevakoera või koeraga või pelgalt karvasusega, otsustage ise.

*

Canicula tekitas kohe küsimusi vene каникулы kohta, ja tõepoolest, sarnasus pole juhuslik.
Canis viitas ka Siriuse tähele (nagu Mary Poppinsist ja Harry Potterist teame, "koeratähele", eredaimale tähele Canis Major ('Suure Koera') tähtkujus). каникулы on seega sama päritolu, mis inglise dogdays, saksa Hundstagen, prantsuse jours caniculaires, mis tähendavad suve kõige leitsakulisemaid päevi.
Wikipedia:

The Dog Days originally were the days when Sirius rose just before or at the same time as sunrise (heliacal rising), which is no longer true, owing to precession of the equinoxes. The Romans sacrificed a brown dog at the beginning of the Dog Days to appease the rage of Sirius, believing that the star was the cause of the hot, sultry weather.
Dog Days were popularly believed to be an evil time "the Sea boiled, the Wine turned sour, Dogs grew mad, and all other creatures became languid; causing to man, among other diseases, burning fevers, hysterics, and phrensies." according to Brady’s Clavis Calendaria, 1813.^[1]

Igati sobiv aeg töötegemine katkestada ja puhkust võtta.

ilmakaared

Tsitaate, kokkuvõtteid ja -sidumisi etümoloogiasõnaraamatust:

PÕHI

'ilmakaar maakera põhjapoolsuse suunas, eseme vm alumine (rõhtne) osa; aluseks olev, kandev pind v kiht; alus, lähtekoht'
? ← alggermaani *bandsja-vanaislandi bás 'aedik lehmalaudas' 

 [No see seos on isegi minu jaoks natuke hämaravõitu. Aedik lehmalaudas?]

? ← algindoiraaniavesta pasča 'taga, hiljem, järel'

Eestlastele sugulaskeeltes on selle sõna tähendustekonstellatsioon kõigis enam-vähem sama: 'põhi, alus, ilmakaar' (lisaks variante 'tald', 'pära', 'lõpp'). See on mõneti huvitav, et üleilmse kartograafia tulemusena on meie jaoks nüüd tegelikult põhi (põhjapoolus) üleval. Vanasti oli põhi kui ilmakaar aga seal, kus igasugune muu põhi: all. Või ka taga,: saami keeles boaš'šu, mis "võib olla vana läänemeresoome laen", tähendab 'püstkoja, eluaseme tagaosa'.

LÕUNA

See on nii igav, et ma peaaegu et ei viitsi tsiteeridagi. Siiski, niipalju, et:

Läänemeresoome-permi tüvi. 

Mis hargneb tähendusteks 

'ilmakaar, kust päike paistab keskpäeval; keskpäev; päeva peamine, hrl keskpäevane söögikord'.

Päikesega kõige otsesemalt seotud sugulassõnad on komi lun 'päev, päikesevalgus', udmurdi nun sõnas nunal 'päev'. Aga vadjalased ei viitsi eri söögikordi eraldi sõnadega nimetada, neil tähendab lõunad nii hommikusööki, lõunasööki kui ka õhtuoodet. 
Lisaks, liivlastel on lõnag hoopis 'kagu' ja lüüdi lounaine ning Aunuse karjala lounai jällegi 'edel'. Noh, enam-vähem üks suund.

IDA

Etümoloogiasõnaraamat juhib idanema juurde. 

idanema

liivi i'ddõ 'idaneda'; idā 'kirre'vadja itää 'idaneda'; itä 'ida'isuri ittää 'idaneda'; idä 'ida'[...]

Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. [...] On oletatud, et läänemeresoome tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *ǵēi- 'idanema, puhkema', mille vasted on nt gooti keinan 'idanema' ja leedu žydėti 'õitsema'. 

LÄÄS

Siin pole midagi väga huvitavat: soome, vadja ja isuri länsi/lääsi,länsi/läns tähendavad kõik lihtsalt lääs. Liivlased ütlevad lēņtš küll hoopis edela kohta. 

Veel

[o]n arvatud, et eesvokaalne variant ka madalat maad, kohta tähistavast tüvest laas, läänes paistab päike madalalt.

 laas
tuleb indoeuroopa tüvest *londʰo- / *lomdʰo-, kust ka kõik tuttavad saksa Land, inglise land jt. 

Varasem häälikuline kuju on säilinud lõuna-eesti murrakutes: land 'lomp; (kinnikasvanud järv); madal vesine maa'.

KIRRE

tundmatu päritoluga tüvi

KAGU
on lühidalt see ilmakaar, kuhu kaagutajad/kakerdajad (rändlinnud) lendavad.

Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kakerdama. Mitmesugustes linnunimetustes esinenud tüvi võib olla hakanud märkima ilmakaart rändlindude liikumissuuna alusel.

kakerdama:

(hane, kana kohta:) kaagutama; ebakindlalt käima
[...]
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti murreteski esineb mitmesuguseid seda tüve sisaldavaid veelindude nimetusi, nt kakar, kakard, kakardaja, kakerdaja.

EDEL

 edel on vana tuletis [soome-ugri tüvest esi], mis esialgu on tähistanud eesolevat kohta, hiljem ilmakaart, kus oli eluaseme sissepääs. eemal on alalütlevas käändes keskvõrdevorm. Sõnas õdus on tüvevariant, milles esisilbi e → õ. 

LOE

 Võib olla läänemeresoome tuletis. Ilmakaart tähistava sõna esialgne tähendus on võinud olla 'päikese loojumise ilmakaar' ja see võiks olla tuletatud langemist, loojumist, heitmist jms tähistavast tegusõnast, mille kohta teateid ei ole, kuid sama tüvi võib olla sõnas looma või näiteks soome sõnas luo 'juurde'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas looded. Tõusev, üleujutusi põhjustav meri on läänemeresoomlaste asustusalast edelas või läänes ja sellest on saadud ilmakaarte tähendused. [...] Vt ka looja.

looja 

'silmapiiri taha; kaduma, kaotsi'
[...]
Võib olla sama tüvi mis sõnas loe. Teise seletuse järgi võib olla tuletis looma tüvest. Tähenduse arengut 'jumal' → 'päikeseloojang' toetab murrete väljend päiv lätt jumalehe ~ jumalide 'päike loojub'. 

looma
Selle sõna sugulased teistes keeltes evivad lisaks "tekitamise" tähendusele tihti ka "viskamise, loopimise" tähendust. Loodus on seega mingist otsast "see, mis on heidetud/visatud" (kas ära heidetud? eemale visatud? või kuhja loobitud?).

Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-volga tüvi. Esialgne tähendus on olnud ilmselt 'heitma, üles v ära viskama'. Tuletise lõim tüves on toimunud muutus a → õ. Tuletis lojus on ilmselt moodustunud mineviku kesksõnast ja s-liitest ning tähendus on olnud 'loodu', hiljem on tähendus kitsenenud, nt soome (van, srmt) luodus 'loodud olend, koduloom'. 

Soome keeles on luoda-tüvest ('luua; tekitada, sünnitada, kujundada; kühveldada, rookida; käärida, üles luua') tuletatud  luopua, kust 19. sajandil on eesti kirjakeelde laenatud loobuma. Samamoodi luoda → luovuttaa ('loovutada; vabastada; alistuda') → loovutama. Mis toetab pigem "ära heitmise" tähendust


looded
Sõnaraamat pakub taustaks alggermaani *flōd-, kust pärinevad mh vanarootsi flōþ, flȫþ ('tõus') ja gooti flōdus ('tõus, vool'). 

Irvikkass kui etymon

Päeva keeletermini auhinna saab
CHESHIRIZATION,
mille mõtles välja James Matisoff, et tähistada fonoloogilisi muutusi, kus mingi häälik on küll sõnast haihtunud, aga temast on siiski jäänud teatav jälg, nagu irve irvikkassist. Näiteks prantsuse keele sõnalõpu n-idest (mis ei hääldu) jäänud jälg on nendele eelneva täishääliku nasaalistumine. (Olid vanad head ajad, kus vin blanc hääldati tõepoolest [vin blaŋk].)
Mulle tundub, et selle näide võiks olla ka see prantsuse keele kiuslik h aspiré, mis ei hääldu, aga ei mõtlegi lasta liasooni teha seal, kus paistab, et võiks.
NB, cheshirization ei ole teadusterminina siiski veel aktsepteeritud.

`Do you play croquet with the Queen to-day?'
`I should like it very much,' said Alice, `but I haven't been invited yet.'
`You'll see me there,' said the Cat, and vanished.
Alice was not much surprised at this, she was getting so used to queer things happening. While she was looking at the place where it had been, it suddenly appeared again.
`By-the-bye, what became of the baby?' said the Cat. `I'd nearly forgotten to ask.'
`It turned into a pig,' Alice quietly said, just as if it had come back in a natural way.
`I thought it would,' said the Cat, and vanished again.
Alice waited a little, half expecting to see it again, but it did not appear, and after a minute or two she walked on in the direction in which the March Hare was said to live. `I've seen hatters before,' she said to herself; `the March Hare will be much the most interesting, and perhaps as this is May it won't be raving mad--at least not so mad as it was in March.' As she said this, she looked up, and there was the Cat again, sitting on a branch of a tree.
`Did you say pig, or fig?' said the Cat.
`I said pig,' replied Alice; `and I wish you wouldn't keep appearing and vanishing so suddenly: you make one quite giddy.'
`All right,' said the Cat; and this time it vanished quite slowly, beginning with the end of the tail, and ending with the grin, which remained some time after the rest of it had gone.

Cheshire Cat fading to smile`

Well! I've often seen a cat without a grin,' thought Alice; `but a grin without a cat! It's the most curious thing I ever saw in my life!'

nohu

See ei kuulu küll etümoloogia alla, aga "tähenduse tõelisus" on ju ilmselge:
nimelt on "nohu" prantsuse keeles rhume de cerveau, mis tähendab otsetõlkes "aju külmetus".