Jumalagajättudega seoses meenub Udo Uibo vaimustavast raamatust loetud tõsiasi, et nõuka ajal olla agarad komnoored lausa nõudnud sõna спасибо käibelt kaotamist, sest sellest paistis liiga selgelt läbi algne väljend 
спаси бог ("päästa, Jumal") (samuti nagu eesti aituma on "kuluvorm sõnaühendist aita Jumal;" aitäh on samast ühendist kujunenud veelgi lühenenud variant, kus rõhk on liikunud teisele silbile ja on tekkinud sõnalõpuline h: aita > aitah > aitäh.").
Aga pärast seda raamatut mul on tunne, et pole enam midagi öelda. Peale selle, et see on etümoloogianohiku unelm ja soovitan seda kõigile lausa pealetükkivalt.