good-bye / jumalaga

Etümoloogia kütab kirgi:













Aga nii see on:
14. sajandi lõpus kirjutati God be with ye,
1570-ndatel tegi keegi sellest tõesti üsna SMS-keelse lühenduse godbwye,
ja 1590-ndateks kujunes sellest moodustisest good day, good evening jm sääraste fraaside eeskujul meile tuttav goodbye / good bye / good-bye / goodby.

Ja mis saab nelja sajandi pärast sellisest kirjapruugist nagu alltoodud näites (6. klassi eesti keele tasemetöö lisaülesanne), võib igaüks ise fantaseerida.

prahh-prahh

pracht - sks.k 'toredus, suurepärasus'...
... on, paistab, juur, kust eesti praht EI pärine (ehkki, vaadates toreda saamist, polekski nii võimatu). Alo Rauni "Eesti keele etümoloogiline teatmik" väidab, et tegu on deskriptiivse tüvega ("vrd. vn. prax (tolm, põrm)"). Kuidas see sõna täpselt häälikulise seose kaudu tähendust väljendab, mõelge ise. (Kuidas kõlab praht? Prahh-prahh? Lehepraht? Kui hunnik paberiprahti ümber ajada või ära visata, kõlab ehk täitsa sobivalt.)