Sõõlamise sõna kasutamiseks tegi ettepaneku eesti kirjanik ja tõlkija Peep Ilmet, kes sõna algse tähenduse juurde jõudis järgmiselt: „Sõõla ja sõõlamise puhul oli küll nii, et me otsisime sobivat vastet võõrsõnale analüüs, analüüsima. Nii et täpsem tähendus oli ette antud. Teatud tähenduslik seos sõnaga analüüs on eesti sõnal sõel. Ometi jääb sõelumine analüüsimisest nagu kaugele ja on eesti keeles koormatud erinevate tähendustega. Häälikumuutmismängu käigus tuli mulle meelde geomeetria mõiste kõõl ja sealt see sõõl, sõõlamine tekkiski. Kuigi ma ise olen seda sõna siin-seal kasutanud, sai see laiemalt tuntuks alles Harry Potteri raamatute kaudu, kuhu Krista Kaer pidi tõlkimise käigus hulk tuletissõnu leidma. Seal sai sellest sõnatüvest sõõlamiskübar, mis uusi õpilasi vaagis ja laiali jaotas. Eks see kübar pidi neid õpilasi enne otsustamist ka an alüüsima“.
Nõnda sai käes olev luulekogumik endale nimeks „Sõõlatud luule.“ „ (Ilmet, P. (2013) Sõõlatud luule. Eesti Keele Sihtasutus, lk. 421.)
Peep Ilmet pakkus omalt poolt välja, et psühhoanalüüs võiks kõlada kui inimmeele sõõlamine ja vastavalt siis psühhoanalüütik kui inim-meele sõõlaja. Sõõlamise sõna kasutamise katse on seotud sooviga viia inim-meele sõõlamise ehk siis psühhoanalüüsi keel lähemale eesti keelele ja kaugemale inglise või saksa keelest tulenevatest võõrsõnadest. Uku Masingu mõttes tuua keel, mida kasutame kliinilises töös, indoeuroopa duaalse mõtlemise ruumist tagasi mitmekesise eesti keele ehk sugri-mugri meele juurde.
Tjah, oskaks ise ka välja mõelda arukaid eestikeelseid vasteid sellistele õudustele nagu institutsionalisatsiooniprotsess.
